Kasulikku

Abivahendid

Nii igapäevatoimingutes kui ka töö ja õppimisega seotud tegevustes on nägemispuudega inimestele hädavajalikud mitmesugused abivahendid.

Tänapäevased vaegnägija ja pimeda abivahendid on üsna kallid. Inimene, kellel on tuvastatud puue, saab Sotsiaalkindlustusametis vormistada endale nn abivahendikaardi. Selle alusel on võimalik osta või rentida abivahendeid soodushinnaga. Nägemispuudega inimene saab abivahendi tasudes ise 10-50% talle vajaliku vahendi hinnast. Soodustus kehtib abivahendite nimekirja kantud vahendite puhul.

Abivahendite loetelu, nende hindade ja taotlemise tingimuste kohta saab teavet abivahendeid pakkuvate asutuste kodulehtedelt (vt toetajad ja koostööpartnerid – MTÜ Jumalalaegas, OÜ Laservisioon).

Oluline on leida sobivad abivahendid, mis aitavad vaegnägevuse korral tõhustada allesjäänud nägemise kasutamist või kompenseerida nägemise puudumist näiteks heliväljundiga vahendite abil. Asi väärib kindlasti lähemat uurimist ning oma nõu selle juures pakuvad ka nägemispuudega inimeste rehabilitatsiooniasutused (vt toetajad ja koostööpartnerid – Tartu Emajõe Kool, MTÜ NIRK, MTÜ Pimekurtide Tugiliit).

Olgu siinjuures vaid lühike loetelu mõningatest abivahenditest:

  • vaegnägijatele

prillid, luubid ja mitmesugused elektroonilised suurendusvahendid, mis suurendavad kümneid kordi;

  • pimedatele

mitmesugused heliväljundiga igapäevaesemed nagu nt kellad, termomeetrid, kraadiklaasid, kalkulaatorid, vedelikutaseme ja värvimäärajad aga ka eriprogrammid arvutile või mobiiltelefonile ning muidugi ka punktkirja kirjutamise ja heliraamatute kuulamise vahendid.

Punktkiri

Punktkiri on reljeefne kiri, mida saavad kirjutamiseks ja lugemiseks kasutada tavakirja mittenägevad inimesed. Punktkirjalooja prantslase Louis Braille sünnist möödus 4. jaanuaril 2009 kakssada aastat.

Punktkirja leiutamisest möödunud pika aja jooksul on kirjamärkide süsteem jäänud küll samaks, kuid oluliselt on muutunud punktkirja kirjutamise tehnika. Kuigi ka tänapäeval on lühikesi märkmeid mugav teha kirjutustahvli vahel olevasse paberisse tihvtiga tähemärkide moodustamiseks vajalikke punkte vajutades, kasutatakse kirjutamiseks enamasti kas punktkirja kirjutusmasinaid, elektroonilisi punktkirjamärkmikke või trükitakse punktkirjas tekst arvuti ja punktkirjaprinteri abil.

Punktkiri ei ole omaette keel vaid kirjatähtede, arvude ja märkide süsteem. Nii on ladina tähestikku kasutavate maade punktkirjatähed ühesugused ning sõnu moodustatakse neist nii nagu tavakirjaski, meie nn täpitähtede õ, ä, ö, ü jaoks on ka vastavad punktkirjatähed olemas. Iga tähemärk koosneb kuuest punktikohast, kus tähenduse annab pinnast väljaulatuvate punktimummude kombinatsioon. Käsitsi punktkirjatahvli ja tihvtiga kirjutades tuleb kirjutada paremalt vasakule ja peegelpildis, sest kirjutamine toimub punkte ühekaupa välja vajutades. Lugemiseks keeratakse leht ümber ja loetakse üleskerkinud punkte vasakult paremale – nii nagu ikka. Kirjutusmasinat kasutades saab vajutada kõik antud tähe jaoks vajalikud punktid korraga ning teksti on kohe võimalik lugeda.

Eesti Pimedate Raamatukogu annetab LEPÜ raamatukogule punktkirjas raamatuid, mis on valmistatud Eesti Pimedate Raamatukogus.

Helikiri

Heliraamatuid saab laenata Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu juures asuvast raamatukogust aadressil Tartu, Ringtee 1.

Eesti Pimedate Raamatukogu annetab LEPÜ raamatukogule heliraamatuid, mis on valmistatud Eesti Pimedate Raamatukogus ja Pimedate Infoühingus Helikiri.

Nii heliraamatuid kui -ajalehti ja -ajakirju on võimalik mittetagastatavatena tellida ka otse Eesti Pimedate Raamatukogust. Veebiraamatukogu (www.veebiraamatukogu.ee) vahendusel saab helisalvestisi ja elektroonilisi teavikuid alla laadida ja voogedastusena kasutada. Raamatute tellimiseks või Veebiraamatukogu kasutamiseks tuleb registreeruda Eesti Pimedate Raamatukogu lugejaks.

Informatsiooni raamatukogus leiduvate teavikute kohta saab:

Kohandatud arvuti

Arvutist on saanud asendamatu abi- ja töövahend pimedatele ja vaegnägevatele inimestele. Pimeda arvutikasutaja jaoks on vajalik ekraanilugemise tarkvara. Enamkasutatud programm selleks kannab nime JAWS. Kes teab inglise keelt võib sõnale jaws pakkuda eestikeelseks vasteks lõuad. Programmile nimepanijad on selle moodustanud siiski väljendist job access with synthesizer ehk eestikeeli – tööle ligipääs süntesaatori abil. JAWS-i 40-minutilist demoversiooni on võimalik tasuta allalaadida internetist, programmi litsentsi saab aga osta abivahendi soodustusega. Saadaval on ka vabavaraline ekraanilugemiseprogramm NVDA (non-visual access to desktop).

Kogenud arvuti- ja punktkirjakasutajale on vajalik ka punktkirjakuvar. Ka seda on võimalik osta abivahendi soodustusega. Peab aga lisama, et ekraanilugemise programm ja punktkirjakuvar on väga kallid. See tähendab, et nende saamiseks võib kuluda aega ning ka omaosalusena makstav hind on väga kõrge.

Vaegnägijalgi on abi ekraanilugemistarkvarast. Soovitatav on kasutada seda koos suurendava tarkvaraga, näiteks Zoom text või Magic. Ka nende demoversioonid on internetist tasuta saadaval ning nendega tasub eelnevalt tutvuda.

Nägemispuudega arvutikasutaja töövahendite hulka kuulub ka skänner ning head kõrvaklapid, arvutiks sobivad aga kõik kaasaegsed arvutid, sh väikesed sülearvutid.

Õppimisvõimalused

Nägemispuudega lapsed saavad õppida kas tavakoolis või nägemispuudega laste erikoolis. Kooli valik on lapsevanema otsustada ning lähtuma peaks sellest, mis on lapsele sobivam ja parem. Häid näiteid edukatest õpilastest on esitada nii tavakoolis õppivate nägemispuudega laste hulgast kui ka nägemispuudega laste erikoolist.

Eesti riigikool nägemispuudega lastele asub Tartus – Tartu Emajõe Kool. Tartu Emajõe Koolis on võimalik omandada põhiharidus riikliku õppekava alusel, on ka klassid lihtsustatud ja toimetuleku õppekava järgi õppivatele lastele. Põhikooli järel on võimalik jätkata õpinguid gümnaasiumis, kutsekoolis või jääda kooli lisa-aastatele.

Tähelepanu väärib, et Tartu Emajõe Koolis on ka gümnaasiumi osa. Gümnaasiumiastme lõpetajate hulgas on ikka olnud tublisid õpilasi, kes on jätkanud õpinguid ülikoolides.

Lõuna-Eesti Pimedate Ühingul on osakond ka Tartu Emajõe Koolis. Ühingu liikmeks saavad olla vähemalt 16-aastased, nooremaid võivad ühingus esindada nende vanemad.

Tartu Emajõe Kooli ja Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu vahel on aastakümneid olnud hea koostöö. Said ju nii ühing kui ka kool tuule tiibadesse just Tartus.

Töövõimalused

Paljud tööealised nägemispuudega inimesed on võimelised töötama, kui on olemas sobivad töökohad ning vajalikud kohandused ja tugiteenused. Paraku on töövõimalusi siiski napilt. Tööga suhteliselt enam hõivatuks on praegu massööri eriala õppinud pimedad. Tänaseks on väga väikeseks jäänud varem lausa traditsiooniliseks peetud harjatööd tegevate pimedate arv. Samas on pimedate ja vaegnägijate hulgas vägagi erinevate elukutsete esindajaid ja see annab lootust tulevikuks.